Loomaaia 70. sünnipäev. JUUBEL!

[Loviise Septentriones]

Loviise oli tulnud loomaaeda, sest nimelt täna oli loomaaia 70. sünnipäev. Juubel! Tüdrukule meeldisid juubelid, aga - mis peamine - täna olid kõik piletid poole odavamad. Eks see oli ilmselt ka põhjuseks, miks siia täna nii palju rahvast oli kogunenud. Tüdruk siis seisis kassa järjekorda ja ohkas. Siin läheb nüüd veel aega, mõtles ta, võttis oma lühikeste pükste taskust oma telefoni ja hakkas selles midagi tegema.

OT: Jessica, ma oletan?

[Jessica Stark]

Jessica oli ka siis otsustanud loomaaia juubelile kohale tulla. Ta astus ka siis järjekorda ja ohkas vaikselt. See on nüüd sündmus üle pika aja, kus ta ei pea kindlalt kohal olema ega pole mingit täpset kellaaega millal peab kohal olema. See talle meeldib ning ta siis vaatas niisama selle järjekorra pikkust. Samas järjekord tema selja taga ka aina pikenes.

[Loviise Septentriones]

Loviise tõstis siis korraks pilgu telefoniekraanilt, et näha, kas järjekord tema ees on ka pisut edasi liikunud või lühemaks jäänud. No võib-olla mingi 5 inimese võrra heal juhul tõesti. Tüdruk ohkas taas ja tegi siis telefonis seda asja (mida iganes ta seal ka ei teinud) edasi.

[Jessica Stark]

Jessica ohkas vaikselt ning vaatas niisama enda ümber ringi. Ta ei viitsinud telefonis surfata seega oli tal siin üsnagi igav seista ja ühe sammu võrra edasi liikuda.

[Loviise Septentriones]

Oletame, et mingi poole tunni pärast jõudis järjekord lõpuks Loviiseni. "Üks ühe inimese pilet palun," lausus ta piletimüüjale. Piletimüüja siis ulataski talle lõpuks tüdinult ühe ühe inimese pileti, tüdruk tänas ja maksis selle eest. Ta jalutas loomaaia väravast sisse ja ütles kõikidele loomadele, kelle puuridest ja aedikutest ta möödus: "Õnnitlen juubeli puhul!" Nagu mingi väärakas, aga nojh, mis teha. Sellest pool tundi järjekorras passimisest oligi ta vist juba natuke peast soojaks läinud.

[Jessica Stark]

No mõne aja pärast oli ka Jessica omale pileti ära ostnud ning kõndis nüüd niisama loomaaias ringi. "Tõsiselt, peaks seda kohta tihedamini külastama," pomises Jess seal omaette, viimati kui ta tegelt siin käis oli oma 6 aastat tagasi. Ta ei mäletanud sellest külastusest eriti midagi. Ta märkas eemal ühte tüdrkut, kes pidevalt lausus: "Õnnitlen juubeli puhul!" - Ta isegi naeris sellepeale kuna see oli natukene veider ja ta arvas, et tüdruk on tõesti peast veidikene soe.

[Loviise Septentriones]

Loviise möödus just parajasti lõvipuurist. "Õnnitlen juubeli puhul!" õnnitles ta siis ka seda lõvi, kes seal niisama lamas, mille peale viimane möirgas. Loviise võpatas ja tõmbus puurist eemale. "Mida sa ehmatad, sa igavene...!?" hakkas ta siis seal seda lõvi sõimama, kuni märkas eemal ühte võõrast tüdrukut (oletame, et tegu oli siis Jessicaga), kes teda nagu mingit hullumajast põgenenud hullu vaatas. Loviise oleks tahtnud sellele tüdrukule seal nähvata, et mida ta vahib, aga õnneks suutis ennast siiski tagasi hoida ja selle asemel ta lihtsalt naeratas häbelikult.

[Jessica Stark]

Jessica lõpetas naermise ning ohkas siis vaikselt. Ta nägi seda, et tüdruk oli seda näinud, et ta oli tema pärast seal naerma hakkanud vms. Ta siis naeratas tüdrukule vastu. Ta kõndis ka siis selle lõvi puuri juurde. Ta siis vahtis seda lõvi seal niisama ja muigas. "No sa õnnitled siis igat looma, keda näed jah?" küsis ta siis sellelt tüdrukult.

[Loviise Septentriones]

"Nojah," vastas Loviise vaikselt. Hea meelega oleks ta vastanud "ei", aga no tüdruk saaks ju kohe aru, et ta valetab, sest ta oli ise pealt kuulnud, kuidas Loviise kõiki loomasid, kelle puuridest või aedikutest ta mööda jalutas, juubeli puhul õnnitles. "See siin ainsana õnnitles mind vastu ka," lisas ta sarkasmiga, mille peale lõvi uuesti möirgas ja mille peale Loviise omakorda oleks äärepealt sellele võõrale tüdrukule kaela karanud. "Sa ei taha teada, mida ma sinust arvan!" kähvas ta siis vihaselt sellele lõvile.

[Jessica Stark]

"Tsss, ära ehmata vaest tüdrukut," lausus Jessica sellele lõvile muigega. "Ega õnnitles jh, panin tähele jah seda," lasus Jess muigega ning vaatas selle lõvi poole. Talle meeldisid ju loomad.

[Loviise Septentriones]

Loviisele meeldisid ka loomad, aga mitte need, kes teda ehmatasid ja veel mitu korda järjest. "Loviise Septentriones," lausus ta siis sellele võõrale tüdrukule oma nime.

[Jessica Stark]

"Jessica Stark," lausus siis Jess ka oma ning naeratades tüdrukule. Teda õnneks see lõvi mõire ei ehamatanud.

[Loviise Septentriones]

"Vana oled?" küsis Loviise ja hakkas aeglaselt järgmise aediku poole jalutama.

[Jessica Stark]

"Ma olen 19," lausus Jessica siis oa vana ning liikus ka edasi, mis ikka sellest lõvist ainult vaadata siin nüüd.

[Loviise Septentriones]

Järgmine oli ilveste aedik. Loviise pidi tükk aega pilguga otsima, enne kui märkas ühte ilvest, kes magas laisalt ühe puu oksa peal.

[Jessica Stark]

Jessica kõndis niisama Loviise järgi. Ta jäi ka siis ilveste aediku juures seisma. Ta leidis suht kiiresti sellle ilvese üles. "Sa oled kui vana?" küsis siis Jess kuna Loviise polnud seda öelnud veel.

[Loviise Septentriones]

"Sinust 3 aastat noorem," vastas Loviise. "Ehk 16." Tüdruk nõjatus vastu ilveste aediku piiret ja otsis pilguga ka teisi ilveseid, sest vaevalt neid seal ainult üks oli.

[Jessica Stark]

"Ahsoo," lausus Jessica sellepeale. "Miks kõik, keda ma kohtan alles koolis veel käivad, vanemad siin enam polegi," mõtles Jess omaette muigega. Ta vaatas niisama seda ilveste puuri, ta ei viitsinud neid ilveseid sealt otsida praegu.

[Loviise Septentriones]

Loviise jalutas järgmise aediku poole, mis oli põdra aedik. Põder toetas oma hiiglasliku pea vastu aeda. Tüdruk võttis oma käekotist küpsisepaki, vaatas enda ümber ringi, veendumaks et keegi tema poole ei vaata ja andis siis põdrale peo pealt ühe küpsise. Põder pistis selle kiiresti nahka ja hakkas pead vastu aeda nühkima. Lovvi oletas, et see tähendab, et põder tahab veel küpsist ja andiski siis talle veel ühe küpsise. Põder sõi seda mätsutades ja lisaks veel ka niimoodi, et sülge pritsis igale poole. Ka Loviise näkku. "Ew," pomises tüdruk vastikustundega ning pühkis käega tema laubale maandunud süljeläraka ära.

[Jessica Stark]

Jessica astus kohe paar sammu eemale kui Loviise hakkas põdrale süüa andma, seda tegi ta nii igaks juhuks. Samas ta samal ajal vaatas niisama ringi ka, et keegi nende poole ei vaataks. Jess ei soovinud pahandustesse sattuda kuna see ei oleks hea vms.

[Loviise Septentriones]

Loviise ei tahtnud samuti pahandustesse sattuda, sellepärast ta vaataski pidevalt ringi, et keegi nende poole ei vaataks, aga ega kuna ta ei tahtnud rohkem selle põdra süljega kokku saada, siis ta rohkem küpsiseid ei andnud talle kah. Selle asemel seadis ta sammud järgmise aediku poole, milleks oli rebaste aedik. Tüdruk märkas kohe ühte rebast, kes oli ennast aediku tagumises nurgas kerra tõmmanud ja põõnas nüüd seal.

[Jessica Stark]

Caroline kõndis vaikselt Loviise järel. "Sa siis järelikult käid koolis jah?" küsis ta siis niisama jutu jätkuks. "Muidu, mida sa vabal ajal teed?" küsis ta veel ühe küsimuse.

[Loviise Septentriones]

"Käin jah koolis," vastas Loviise. Loogiline ju oleks. "Vabal ajal tegelen ma peamiselt fotograafiaga, kuid vahel ka ratsutamisega. Sa siis ilmselt enam koolis ei käi, seega sul mingi elukutse ka on?"

[Jessica Stark]

"Ma jah lõpetasin kooli juba ära," lausus Jess. "Em... on küll. Ma olen modell," lausus neiu vaikselt naeratades.

[Loviise Septentriones]

"Lahe!" arvas Loviise. "Ma olen alati unistanud mõnest modellist pilti teha. Võib-olla sa kunagi lased mul endast paar ülesvõtet teha?"

[Sponsored content]