Long Street

[Loviise Septentriones]

Loviise astus restoran Kirini uksest välja ja vaatas kulmu kortsutades mustakstõmbunud taeva poole ning otsis oma käekotist välja sinise vihmavarju. Ta lõi selle kiiruga lahti ning hetke pärast algas paduvihm. "Täielik koerailm," porises tüdruk. Temast kihutas mööda üks must Mercedes, olles Loviise äärepealt poriga täis pritsinud. Tüdruk kiljatas, kui tugev tuuleiil talt vihmavarju käest rebis ja selle eemale lennutas. Lovvi lähenes oma vihmavarjule nagu rohu sees saaki varitsev kass hiirele, ent kui ta sirutas käe, et vihmavarjust kinni haarata, lennutas tuul selle veelgi kaugemale. Tüdruk ohkas. Juba oli ta üleni märg nagu vettinud kassipoeg. Koduni oli veel pikk maa minna, aga restoran Kirinist enam vihmavarju polnud mõtet otsida, sest seda hakati ka juba vaikselt sulgema, kuna kell oli juba palju.

OT: Wynona, ma oletan?

[Wynona Darker]

Yonnal polnud küll vihmavarju, kuid see-eest oli mingi tüüp talle ühest kohvikust väljudes oma vihmamantli andnud, täiesti lampi. Nona polnud kindel, kas tüüp oli tahtnud, et ta seda lihtsalt hoiaks, võimidagi, kuid tüdruk oli selle igatahes selga ajanud ja tulema tulnud. Vihmavarju puudumisest oli tal küll äärmiselt kahju. Hoolimata tollest vihmamantlist oli ta märg, kuna vesi nirises kaelaaugust vahetpidamata sisse.
Vihma tõttu oli tüdrukul üpris võimatu näha, nii et kui ta kellegi vihmavarjuga mööda silmnägemist sai räntsatas ta koos sellega ühte väga armsasse poriloiku, käsi kramplikult vihmavarjust kinni hoidmas. Tüdruk ajas end puristades ja vandudes püsti.

[Loviise Septentriones]

Loviise vaatas veel korraks üla õla tagasi, et näha, kui kaugele tuul tema vihmavarju on jõudnud juba lennutada ja enda imestuseks märkas ta porise vihmamantliga tüdrukut, kes tema vihmavarjust kramplikult kinni hoidis. Lovvi jooksis tüdruku juurde. "Hei," tervitas ta teda. Kuidas ma nüüd talle ütlen, et see on minu vihmavari, mõtles ta. "Seda et... Tead, see on tegelikult minu vihmavari. Tuul rebis mul selle käest ja lennutas minema. Aitäh, et sa selle kinni püüdsid. Võib-olla mahume kahekesi ühe vihmavarju alla?" lausus ta lõpuks.

[Wynona Darker]

"Oh, hei." pomises Yonna üllatunult võõrast vaadates. Tal oli üpris kama, kas tegu oli tegelikult ka tolle tüdruku vihmavarjuga, või ei, kuid igatahes keeras ta selle õigetpidi ja andis võõrale "Aga palun." Ühe vihmavarju all oleks ka väga tore kindlasti, aga Wynona oli juba niigi loikmärg, tal väga vahet ei olnud. Kahju ainult, et ta kodu nii neetult kaugel oli, saab veel miski haiguse külge nii.

[Sponsored content]