Loviise ja Annabeth tallis

[Loviise Septentriones]

Loviise ja Annabeth olid Narcissa - Loviise isikliku hobuse - boksis. Lovvi puhastas hobust kõigepealt kõvema harjaga ja siis tegi pehmema harjaga üle, näidates seda kõike võimalikult täpselt Beth'ile ette. "Sinu kord," lausus ta ja andis harjad - pehme ja kõvema - tüdruku kätte ning naeratas julgustavalt.

[Annabeth Collins]

"wow, ta on imeline!" hüüdis Annabeth imetledes kaunist hobust, kes Loviisele kuulus. Beth võttis harjad enda kätte ning jäljendas täpselt Loviise liigutusi. Annabeth oli juba unustanud millised kaunid ja imetlusväärsed loomad on hobused. Tüdruk tundis ennast taas väikese lapsena, kes sattus igakord nii elevile kui lõpuks talli pääses.

[Loviise Septentriones]

Loviise muigas. "Tubli!" kiitis ta Annabeth'i. Tüdruk oli juba hobusega hea kontakti saanud, kuna hobune seisis ilusasti paigal ja oli igati tubli. Seejärel võttis Lovvi kabjakonksu ja ühe pisema harjakese ning puhastas ka hobuse kabjad ära. Kuna see oli raskem, pidas tüdruk õigeks, et Beth selle hiljem ära õpib. "Hobune on nüüd igatahes puhas," sõnas ta lõpuks.

[Annabeth Collins]

Annabeth naeratas laialt Loviisele ja silitas hobust koonu pealt. Aina rohkem hakkas Bethile meeldima mõte oma hobusest. "Ma vist pean siiski ka omale isikliku hobuse muretsema." Lausus ta üle näo särades.

[Loviise Septentriones]

"Tahad proovida sõitma minna?" küsis Loviise. "Ma võin sind kordetada."

[Annabeth Collins]

"See oleks vahva." Läks Beth elevile. Muidugi oli ta veidike mures, sest see oli üle mitme aasta esimene kord, kui ta hobuse selga ronida sai.

[Loviise Septentriones]

"Tule kaasa," ütles Loviise ja nad läksid sadularuumi. Esmalt võttis tüdruk valjad ja näitas, kuidas neid käes peab hoidma. Siis andiski ta need Beth'i kätte ning ise võttis sadula. Igaks juhuks sidus tüdruk hobuse üsna tugevasti, aga mitte liiga tugevasti posti külge kinni ja siis pani ta talle ka sadula selga, näidates seda kõike ka Annabeth'ile. Siis pani ta hobusele pähe valjad, aga tegi seda nii, et ka Beth näeks. Seejärel näitas Lovvi tüdrukule veel paar näpunäidet, võttis siis hobuse igaks juhuks oma kätte ning nad hakkasid kõik kolmekesi - Loviise, Annabeth ja Narcissa - maneeži poole sammuma. Maneeži värava juurest võttis Loviise ka korde ja õpetas siis Beth'ile, kuidas selga ronida. See nõudis alguses harjutamist, aga õnneks Narcissa vähemalt vastu ei puigelnud ja lasi sel kõigel rahumeeli sündida.

[Annabeth Collins]

Kui esimesel korral sadulasse ronimine õnnestuda ei tahtnud, kohkus tüdruk natuke. Õnneks suutis ta ennast ruttu koguda ning peagi istuski ta hobuse seljas "Huuh, hakkama sain!" hüüdis ta võidurõõmsalt Loviisele ning pühkis higimulli otsaeest oodates, mis edasi saama hakkab.

[Sponsored content]