Üksinda raamatukogus... Või siiski mitte?

[Loviise Septentriones]

Loviise jalutas raamatukokku ja seadis sammud põnevusjuttude riiuli juurde. Tal oli plaanis laenutada Lisa Jacksoni "Hullunud kättemaksu" 4. raamat, sest sarja esimesed 3 raamatut oli ta juba läbi lugenud. "Saatuslik mäng" oli sarja 4. raamatu pealkiri. Raamatukoguhoidja oli ilmselt lõunale läinud, sest tema ruum oli lukus. Lovvi siis istus sinna pehmesse kott-tooli ja hakkas juba otsast seda raamatut lugema. Raamatukogus hetkel veel kedagi peale tema ei olnud.

OT: Annabeth, ma oletan?

[Annabeth Collins]

Üksi kodus igavlemine ei kuulunud Annabethi lemmiktegevuste hulka ja sellepärast otsustaski tüdruk sammud seada raamatukogu poole. Tal ei olnud plaanis midagi kindlat laenutada. Eksi siis näeb kui kohale jõuab, mõtles ta. Bethy avas raamatukogu ukse ning astus vaiksesse ruumi sisse. Kohe silmas ta kott-toolis raamatut lugevat neidu, kuid ei pööranud talle rohkem tähelepanu. Eesmärgiks oli siiski ju raamat laenutada. Tüdruk seadis sammud otsejoones riiulite poole. Lõpuks haaras ta riiulist raamatu, mis tundus piisavalt huvitav, et sellele veidi aega pühendada. Raamatu nimi oli '' Ilusad olendid'' Tavaliselt ei pööranud Annabeth kunagi tähelepanu fantaasiaraamatutele, kuid seekord otsustas ta neile võimalus anda. Ennast ümber pöörates märkas tüdruk, et raamatukoguhoidjat polnud ja seega potsatas ta oma tagumiku tolle veel võõra tüdruku kõrval olevale kott-toolile, ning seadis ennast mugavalt istuma.

[Loviise Septentriones]

"Hei," tervitas Loviise siis toda võõrast tüdrukut, kes tema kõrvale kott-tooli potsatas, mis oli tegelikult mõeldud ühele inimesele. "Loviise Septentriones," tutvustas ta ennast.

[Annabeth Collins]

Annabeth tõstis pilgu raamatult, mille ta avanud oli ning vaatas tüdrukut. "Annabeth Collins," vastas tüdruk oma nimega ning sukeldus tagasi raamatu sügavustesse, oodats raamatukoguhoidja tulekut. Raamat tundus tõesti huvitav.

[Loviise Septentriones]

"Meeldiv tutvuda," lausus Lovvi ja kergitas õige pisut Annabeth'i raamatu kaant, et näha, mis selle raamatu pealkiri on ja ehk on ta seda isegi varem lugenud ja oskab kommenteerida. Aga ei, sellist raamatut ei olnud ta kunagi varem lugenud. Tüdruk süvenes taas oma raamatusse, sest ka see tundus huvitav, nagu sarja varasemadki raamatud.

[Annabeth Collins]

Annabeth tundis ennast ebamugavalt ,sest talle tundus, et ta rikkus ära võimaluse endale siin linnas mõni tuttav leida. "Mis raamatut sa loed?" Küsis ta endalegi ootamatult Loviiselt. Ta sulges vaikselt raamatu ning asetas selle omale sülle.

[Loviise Septentriones]

""Saatuslik mäng," vastas Loviise sõbralikult naeratades. "See on 4. raamat sarjast "Hullunud Kättemaks"."

[Annabeth Collins]

" Nagu ma aru saan, siis sulle meeldib lugeda?" küsis Annabeth uue küsimuse. Ta järeldas seda sellest, et Loviise luged sellest sarjast juba 4. raamatut.
" Ma ise pole eriline raamatusõber, aga mõnikord kui midagi muud teha pole, siis on hea mõne huvitava raamatu järele haarata." Lõpuks oli Beth oma jutusoone lahti saanud. Nüüd peab ainult lootma, et ma teda ei tüüta mõtles beth

[Loviise Septentriones]

"Mulle meeldib rohkem kas pildistamas käia või ratsutada, aga vahel kui midagi muud teha pole, siis loen minagi," vastas Loviise ja naeratas. Loviise ei näinud Beth'i kui inimest, kes talle pinda käis, vaid kui inimest, kellega oleks tahtnud sõbraks saada.

[Annabeth Collins]

"Pean tunnistama, et ratsutamine on tõesti mõnus. Väiksena käisin igal võimalusel naabrite tallis. Nüüd pole enam ammu ratsutanud. Tantsimise ja näitlemise kõrvalt ei jää väga aega ja pealegi veel kool." rääkis Annabeth muutudes veidi kurvaks mõeldes kodule ja perekonnale, keda enam eriti ei näe kuna perekond on ju Inglismaal. Seejärel raputas neiu need mõtted peast välja ja manas ette naeratuse.

[Loviise Septentriones]

"Kui sulle ratsutada meeldib, siis mul on Missouri tallis oma hobune. Tema nimi on Narcissa ja sa võid temaga ratsutada, kuid enne pead temaga sõbraks saama. Aga kui sa endale päris oma hobust tahad, siis me saame sulle kuskilt ühe soetada, sest mul on häid tutvusi ja sidemeid," lausus Loviise naeratades.

[Annabeth Collins]

" Kõlab hästi, aga ma pean selle peale mõtlema natuke." Annabethile meeldis see mõte tegelikult väga, kuid rutakaid otsuseid ei tohiks ju teha. " Rääkides hobidest, siis kuidas sa enda jaoks pildistamise avastasid?" Jätkas Annabeth küsitlemist, et uut sõpra lähemalt tundma õppida.

[Loviise Septentriones]

"Mu vanemad kinkisid mulle mu 10. sünnipäevaks mulle oma peegelkaamera ja ma tundsin kohe esimesest hetkest, kui ma seda kaamerat nägin, tungi kõike ja kõiki pildistada," meenutas Loviise ja tema silmad lõid särama. "Kannan seda igal pool kaasas," rääkis tüdruk. "Peaaegu igal pool," parandas ta siis, sest päris igal pool ta seda siiski kaasas ei kandnud. Praegugi ei rippunud tal seda kaelas, nagu mõnikord.

[Annabeth Collins]

Beth naeratas sellepeale. Ta teadis täpselt seda tunnet. " Mul tantsimisega nii. Mu ema rääkis mulle, et see on mul hinges, sest ma hakkasin tantsima ja muusikat tunnetama juba enne kõndima hakkamist," sellest rääkides lõid tüdruku silmad särama ja liblikad rungisid kõhtu. Ta jätkas " Juba 5.aastaselt pandi mind balletitrenni ja nüüd tegelen peamiselt kaasaegse tantsuga, aga ega ka hip hop vms üle jõu ei käi. Mu eesmärgiks on saada tipptantsijaks ja olla eeskujuks pisikestele tantsijatele ning näidata neile, et ka eikusagilt pärit tüdruk võib paljutki saavutada." Jah, just selline unistus Annabethil ongi.

[Loviise Septentriones]

Loviise naeratas. Ka tema tegeles nooremana tantsimisega. Ta on käinud nii peotantsus, showtantsus ja iluvõimlemises, seega ta on väga graatsiline ja kodus sageli tantsib muusika saatel.

[Annabeth Collins]

Annabeth oli väga õnnelik, et just Loviisega kokku sattus. See tüdruk tundus väga tore ja usaldusväärne olevat. Kindlasti saaks neist head sõbrad.

[Loviise Septentriones]

"Võib-olla tahad kohe praegu ratsutama minna?" pakkus Loviise, sest ta käis iga päev tallis Narcissa't vaatamas ja täna ta polnudki veel seda teinud.

[Annabeth Collins]

" See on hea mõte!" nõustus Annabeth kohe, seejärel naerdes lisades: "Ma ei ole kindel, et ma seda veel oskan. Viimane kord oli nii ammu." Ometi oli ta valmis kohe uuesti proovima, sest väikesena nautis ta ratsutamist väga.

[Loviise Septentriones]

Raamatukoguhoidja tuli ka just lõunalt tagasi, nii et Lovvi sai selle raamatu ära laenutada. "Siit talli ei ole väga pikk maa," sõnas ta. "Nii et läki!" Tüdruk jalutas raamatukogust välja.

OT: Sa vasta veel siia ja siis ma teen meile mingi 10 min pärast talli teema, sest pean hetkel koos väikese õega joonistama.

[Annabeth Collins]

Annabeth hüppas kott-toolilt püsti, haaras laualt raamatu, mille ta sinna asetanud oli ning suundus raamatukoguhoidja laua juurde. Raamat laenutatud, pistis ta selle kotti ning järgnes Loviisele.

[Sponsored content]